MAIS ÕITSESID

2. mai 2012

Palmimajas õitsevad mais pehme malvavisk (Malvaviscus arboreus), Andre flamingolill (Anthurium andreanum) ja tugev vašingtooniapalm (Washingtonia robusta). Tutvuda saab meil haruldaste sõnajalgadega – Asplenium lucidum, Pteris hillebrandii, Doryopteris decipiens, Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana ja tavalisematest liikidest sõnajalgadega nagu Blechnum appendiculatum, Pityrogramma argentea, Polystichum setiferum, Pteris cretica jt.

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Mais õitsevad troopikataimedest india tunbergia (Thunbergia mysorensis), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), malbe aglaoneema (Aglaonema modestum), konksvars (Artabotrys hexapetalus), sulgjas breinia (Breinia disticha), oivaline saatusepuu (Clerodendrum speciosissimum), kuukinga liik (Phalaenopsis cornu-cervi), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), viljuvad araabia kohvipuu (Coffea arabica), hiina banaan (Musa acuminata), harilik kakaopuu (Theobroma cacao) ja harilik papaia (Carica papaya). Õitsevad flamingolilled (Anthurium), püstine helikoonia (Heliconia stricta), punane justiitsia (Justicia carnea), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), tõlvlehik (Spathiphyllum ´Domino´), mehhiko kuldsõrm (Juanulloa mexicana), filodendronid (Philodendron), suureõieline meelistäht (Eucharis grandiflora), pikalehibne ruellia (Ruellia graecizans), Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae), uganda saatusepuu (Clerodendrum ugandense), harilik enseete (Ensete ventricosum) jt. Esimest korda õitseb 2003.a. külvatud seemnest kasvanud söödav keerukaunapuu (Pithecellobium dulce).

Sukulentide hoones õitsevad laiuvaõieline salvei (Salvia patens), soomuslehiku liik (Echeveria pulchella), lusik-kalanhoe (Kalanchoe nyikae), särav piimalill (Euphorbia milii), harilik aaloe (Aloe vera), väänduv bovea (Bowiea volubilis), seltsiv hõbeliilia (Ledebouria socialis) jt.

Käpalistest (Orchidaceae) õitsevad mais veenusekingad (Paphiopedilum), kuukingad (Phalaenopsis) jt. Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi  nagu harilik riis, hiina banaan, harilik ananass, harilik kardemon, harilik suhkruroog, araabia kohvipuu, libeeria kohvipuu,  harilik kakaopuu, kookospalm, harilik sidrunhein, puuvillapõõsas, papüürus-lõikhein, india mangopuu, peruu annoona, must pipar, serenoapalm jpt.

Subtroopikamajas õitsevad mais kuninglik paradiisilinnulill (Strelitzia reginae), lõhnav soonseemnik (Trachelospermum jasminioides), patagoonia fuksia (Fuchsia magellanica), Banksi tõlvpuu (Corydyline banksii), tasmaania elulõng (Clematis gentianoides), austraalia kannike (Viola hederacea), Bidwilli pudelpuu (Brachychiton bidwillii), harilik kaljuliilia (Arthropodium cirrhatum), neljatine kalotamnus (Calothamnus quadrifidus), lambiharjapuu liik (Callistemon acuminatus), pikk raudleht (Lomandra longifolia), võru-melaleuka (Melaleuca armillaris), elliptiline melaleuka (Melaleuca elliptica), naistepunalehine melaleuka (Melaleuca hypericifolia), harilik sidrunmürt (Chamaelaucium uncinatum ´Snow Flake´), kollakas kängurukäpp (Anigozanthus flavidus), jäik tõlvpuu (Cordyline stricta) jt. Vahemere maade taimedest õitsevad abessiinia kleinia (Kleinia abyssinica), põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens ´Percussion Red´), astelhernes (Ulex europaeus), laiuv sinimätas (Lithodora diffusa ´Blue Bird´), prantsuse lavendel (Lavandula stoechas), kiviroosikud (Cistus) jt. Hiina ja Jaapani taimedest õitseb ripp-kivirik (Saxifraga stolonifera). Viljuvad rikkalikult täkilised ardiisiad (Ardisia crenata).

Avamaal õitsevad sibultaimedest mais tulbid (Tulipa), nartsissid (Narcissus), hüatsindid (Hyacinthus), koerahambad (Erythronium), ülased (Anemone), lõokannused (Corydalis) jt.

Dendraariumis õitsevad mais magnooliad (Magnolia), forsüütiad (Forsythia) jt.

Esiväljakul õitsevad mais tulbid ja teised sibultaimed.

Alpinaariumis õitsevad mais adoonised (Adonis), karukellad (Pulsatilla), kivirikud (Saxifraga), priimulad (Primula) jpt.

Tekst: Urmas Laansoo

Fotod: Krista Kirotar