Püsikud

Alpinaariumiga samal ajal rajatud kõrgekasvuliste püsikute ekspositsioonis kasvavad terrassidena kujundatud 600 m² pinnal 250 taksonit püsikuid 33 sugukonna 105 taimeperekonnast. Ekspositsiooni lõunast varjav kõrge kiviaed, põhja poolt läbiv kraav ning üksikud suured puud terrassidel kujundavad valguse ja niiskuse poolest erinevaid kasvukohti, millest on lähtutud taimede valikul.

Müüriäärne jahe ja varjuline terrass puude all on taimestatud madalate varjutaluvate pinnakattetaimedega perekondadest bergeenia (Bergenia), kopsurohi (Pulmonaria), nabaseemnik (Omphalodes), akakapsas (Ajuga), valdsteinia (Waldsteinia), maikelluke (Convallaria), kivirik (Saxifraga).

Ekspositsiooni avaramas päikesepaistelises osas kasvavad kõrged püsikud. Nendest paistavad silma erksa õievärvuse ning hilise, sageli sügiskülmadeni kestva õitsemise poolest Põhja-Ameerikast pärit korvõieliste (Asteraceae) sugukonna taimed perekondadest aster (Aster), heleenium (Helenium), päikesesilm (Heliopsis), päevakübar (Rudbeckia), siilkübar (Echinacea), kuldvits (Solidago) ning nende sordid. Niiskele kaldapoolsele alale on istutatud brunnerad (Brunnera), kullerkupud (Trollius), kobarpead (Ligularia), vesikanepid (Eupatorium), lursslilled (Cimicifuga) ning leht-ilutaimedena hinnatud hostad (Hosta).

Astilbede (Astilbe) kollektsiooni moodustavad 10 talvekindlat astilbeliiki ja teisendit ning 49 sorti seitsmest sordirühmast. Arvukamalt, 21sordiga, on esindatud juulis-augustis õitsev Arendsi astilbe (A. x arendsii). Hilissuvel ja sügisel õitsevad öökülmade saabumiseni mitmed roosades ja violetsetes toonides õitega hiina astilbe (A. chinensis) teisendid ja sordid.

Pojengide (Paeonia) kollektsiooni ekspositsiooni kuulub 20 Euroopas ja Aasias kasvavat pojengi liiki ja alamliiki ning enam kui 260 pojengisorti. Mai lõpus ja juunis õitsevate rohtsete pojengiliikide seas on tuntud ravimtaimi nagu varajane pojeng (P. officinalis) ja anomaalne pojeng (P. anomala) ning mitme riigi punasesse raamatusse kantud dekoratiivsed liigid nagu ahtalehine pojeng (P. tenuifolia) ja kollaseõieline lagodehhi pojeng (P. mlokosewitschii), kes avanenud kogu-kukkurviljadega on dekoratiivne veel augustiski. Hiinas juba 9. sajandil e Kr kultuurtaimena tuntud valgeõielisest pojengist (P. lactiflora) on maailma erinevais paigus aretatud tuhandeid sorte, mida kasvatatakse nii ilutaimena kui lõikeõite saamiseks. Meil juuni lõpus ja juulis õitsevatest valgeõielise pojengi sortidest on kollektsioonis esindatud 19. ja 20. sajandil Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja endises Nõukogude Liidus aretatud sordid.

Iiriste (Iris) ekspositsiooni valdava osa moodustavad juunis-juulis õitsevad aediirised enam kui 180 sordiga kolmest sordirühmast. Aretusajaloolises järjestuses paigutatud sortide seas leidub 20. sajandi aretiste kõrval ka mõningaid juba 19.sajandi keskel aretatud sorte nagu ‘Madame Chereau’, ‘Maria Theresa’, ‘Sultan’. Eksponeeritud 16 iirise liigi ja alamliigi seas on ka Eestis veekogude kallastel kasvav kollane võhumõõk (I. pseudacorus) ning looduskaitse all olev siberi võhumõõk (I. sibirica).

Päevaliiliate (Hemerocallis) ekspositsioonis oli 95 liiki ja sorti, kellest varasemad nagu lõhnavate kuldkollaste õitega ‘Maikönigin’ õitsevad juba maikuu lõpul.

Aed-leeklilled e. aedfloksid (Phlox paniculata) on ühed värvikamad suve lõpul ja sügisel meie aedades õitsevast püsikutest. Botaanikaaia kollektsioonis on 65 säravates roosades, punastest, violetsetes toonides ning  valgete õitega meeldivalt lõhnavat floksisorti, mis on aretatud Lääne-Euroopas, Venemaal, Ukrainas ja Lätis.