Köögiviljade külvamine ja ettekasvatamine

Aednikel on käes kibekiire aeg. Murud on riisutud ja oksad lõigatud, nüüd on viimane aeg hakata köögiviljapeenarde peale mõtlema. Esimese tööna kaevatakse maa ning tehakse valmis peenrad.

Kindlasti on eelmisest aastast mõned seemnepakid alles. Need tuleb nüüd kriitilise pilguga üle vaadata- kas seemned on veel idanemisvõimelised (paki tagaküljel on märgitud säilivusaeg) ja kas kõiki vajaminevaid seemneid on piisavalt. Kui ei, siis tuleb ette võtta tee mõnda aianduskauplusse, kus on väga hea köögivilja ja maitsetaimede seemnete valik, natuke uurimist ja iga soovija leiab endale nii vanu tuttavaid kui uusi põnevaid köögivilju katsetamiseks.

Pikema kasvuajaga  soojalembesed kultuurid peab kindlasti ette kasvatama, selleks on nüüd mõnede köögiviljade puhul juba pisut hiljaks jäädud- paprikad ning baklažaanid peaksid juba pottides kasvama. Kuid kui leppida veidi hilisema saagiga, siis võib veel potti või külvikasti külvata tomatit ja kasvuhoonekurki, samuti basiilikut ning püsimaitsetaimi (aedsalvei, aed-liivatee, estragon, iisop, meliss jt), porrulauku ja hiidsibulat, sellerit ning kapsast. Praegu on õige aeg potti pista kõrvitsaseemned, mis külvatakse ühekaupa pottidesse.

Aianduskauplustes on müügil juba valmis külvimuld, kuhu on segatud ka väetised. Külvikast või pott täidetakse ääreni mullaga, mullapind tasandatakse, ning kastetakse korralikult. Seemned külvatakse hajusalt ning kaetakse õhukese mulla või liivakihiga. Väiksemad seemned vajutatakse lihtsalt mulda. Peale külvamist tuleb kastmisega olla väga ettevaatlik, et seemneid veejoaga segi ei aja, kasutada võiks pihustipudelit või väikest kastekannu.  Esimese pärislehe faasis pikeeritakse taimed suuremasse kasti (kapsad, porrulauk, seller jne) või ühekaupa pottidesse (tomat, paprika, baklažaan). Ettekasvatatud taimed istutatakse avamaale peale külmaohu möödumist, mai lõpus, juuni alguses. Õrnemad taimed (kurk, kõrvits) võib katta mõneks ajaks kattelooriga.

Avamaale külvamise aeg sõltub eelkõige ilmastikust. Tavalisel kevadel saabub peenrasse külviks sobiv aeg aprilli lõpus mai alguses. Sel ajal võib külvata salatit, aedhernest, põlduba, spinatit, peterselli ja tilli ning kõik külmakindlaid juurköögivilju (porgand, kaalikas, naeris, redis). Veidi hiljem külvatakse punapeeti ja mustrõigast. Mai teisel poolel, kui muld on piisavalt soojenenud, võib külvata aeduba.

Herne, oa, kapsa, redise ja kaalikaseemneid võib enne mulda panekut 8-12 tundi leiges vees leotada.

Külvisügavus ning seemnete vahekaugus sõltuvad seemnete suurusest, reeglina on seemnepaki peal selline info kirjas. Suuremad seemned pistetakse käsitsi ükshaaval parajasse sügavusse ning parajate vahedega. Väiksemate seemnete jaoks tehakse peenrasse madal vaoke ning poetatakse sõrmede vahelt seemned vakku ning kaetakse õhukese mullakihiga.

Nii peale külvamist kui taimede istutamist peenrasse tuleb jälgida, et muld oleks ühtlaselt niiske, läbikuivamine võib tärganud ja noortele taimedele hukatuslikult mõjuda.

Ave Visnapuu
Tallinna Botaanikaaed