Aasta puu - jalakas

Eestis on jalakate perekonnast kodumaised kaks liiki – harilik jalakas (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus laevis).

Hariliku jalaka looduslikuks kasvukohaks on peamiselt metsad küngaste vahelistes orgudes ja klindi all, künnapuul lammimetsad suuremate jõgede kallastel. Künnapuu on Eestis looduskaitse all, kuna puu looduslik uuenemine seemnetega on halb.

Harilik jalakas on tavaline puu parkides, haljasaladel, hoovides ja tühermaadel ning uueneb hästi seemnest, muutudes tihti umbrohuks kohtades, mida ei niideta ega rohita.

Ka künnapuud kasutatakse haljastuses. Eriti populaarne oli künnapuu tsaariaja lõpul ja Eesti vabariigi esimesel perioodil.

Eelkõige on hinnatud puude tihedat lehestikku, mis jalakal värvub sügisel kollaseks, künnapuul aga kollaseks või pruunikaspunaseks.

Harilikku jalakat saab eristada künnapuust mitmete tunnuste alusel. Jalaka põhiharud on suunatud poolpüstiselt ülespoole ja harunevad tipus üsna vähe, künnapuul on harud külgedele suunatud, meenutades vanadel puudel tamme okste asetust ja harude tipus paiknevad oksad tihedad. Jalakal paiknevad lehed okstel üsna suure vahega, künnapuul tihedamalt. Mõlemal liigil võivad lehed olla ebasümmeetrilised – lehelaba alaosa üks külg on tihti lühem kui teine. Tavaliselt on künnapuu lehed pealt siledamad kui jalakal, kuid on ka siledate lehtedega jalakaid. Enamasti on jalaka okste viimase aasta juurdekasv kaetud karvadega, kuid on ka kiiresti paljaks minevate okstega puid.

Puuliike saab eristada kõige kindlamalt õite ja viljade järgi. Liigid on tuultolmlejad ja nende õied puhkevad varakult aprillis enne lehtimist. Õied paiknevad kimpudena: jalaka õisikus on õied lühikestel 1–2 mm pikkustel raagudel, künnapuul aga erineva pikkusega, 8–15 mm pikkustel raagudel. Nii näivad jalaka õisikud ümarad ja korrapärased, künnapuul aga alla rippuvate pikema õieraoga õite tõttu ebakorrapärased. Tiibviljad valmivad juunis. Jalaka viljad on piklikud, äraspidimunajad, harva ümarad, pikkusega 1,6–2,3 cm, paljad, künnapuul on vili elliptiline, pikkusega harva üle 1 cm ning vilja servas on ripsmekarvad. Mõlemal liigil asub pähklike vilja keskosas.

Jalakas ja künnapuu on suurekasvulised ning neile tuleb jätta kasvuruumi. Puude võra läbimõõt täiskasvanult on umbes 15 meetrit, kõrgus valgusküllases kasvukohas üle 20 m, teiste puude vahel rohkem.

Künnapuu meenutab oma okste struktuurilt ja uinuvatest pungadest võsumisvõimelt Lääne-Euroopas erineva kõrgusega hekkide ja elavmüüride rajamiseks kasutatavat harilikku valgepööki (Carpinus betulus). Seetõttu saab künnapuud kasutada Eesti sisealadel ja idaosas külmaõrna valgepöögi asendajana.

Olev Abner