Tallinna Botaanikaaed ja Eesti Kunstimuuseum Kumu pakuvad ühissoodustust
10.06
Tallinna Botaanikaaed ja Eesti Kunstimuuseum Kumu alustavad 10. juunist Kumu näituse Aedade järele...
Avatud iga päev!
avamaa 10.00-20.00 kasvuhooned 11.00-18.00
Piletid ja lisainfo ›
Teadustöö ohustatud taimeliikide leviku, ökoloogia ja paljunemisbioloogia alal nii looduslikel kasvukohtadel kui väljaspool looduslikke kasvukohti, ohustatud taimeliikide paljundamise ja looduslike populatsioonide taastamise võimaluste uurimine.
Eesti kaitstavate sõnajalaliikide populatsioonide uurimine ning reintroduktsiooni ja populatsioonide tugevdamise/taastamise katsetamine looduslikes tingimustes.
Eesti kaitstavate sõnajalaliikide uurimine Tallinna Botaanikaaias sai alguse 1990. aastal. Esimene kokkuvõte varasemate leiuandmete kontrollimisest ja paljundamistingimustest valmis 1995.a. (Uurimisprojekti “ Dekoratiivsete puit- ja rohttaimede introduktsioon (1991-1995)” etapiaruanne “Eesti haruldaste sõnajalgtaimede ning perekondade Saxifraga ja Cerastium kaitsealuste liikide paljundamine kultuuris ja reintroduktsioon”). Seoses riikliku keskkonnaseire programmi käivitumisega 1994. a., laienes tegevus ohustatud liikide populatsioonide seisundi jälgimisele. Samaaegselt jätkusid paljunduskatsed ja arengujärkude vaatlused katsetingimustes. 1998.a. algas ida-kiviürdi (Woodsia ilvensis (L.) R. Br.) katsepopulatsiooni rajamine looduslikule kasvukohale.
Kirjandus:
Aguraiuja R. 2001. Eesti kaitstavate sõnajalgade uurimine Tallinna Botaanikaias. Tallinna Botaanikaaia uurimused V. Taim ja keskkond, lk. 85 – 98.
Aguraiuja, R. 2006. Ida-kiviürdi (Woodsia ilvensis (L.) R. Br.; Dryopteridaceae) looduslikule kasvukohale asustamise eksperiment (1998-2006). Tallinna Botaanikaaia uurimused VI. Taim ja inimene. 45 aastat Tallinna Botaanikaaeda: 34-43.
Kriitiliselt ohustatud Havai endeemse sõnajalaliigi Diellia pallida W. H. Wagner (Aspleniaceae) taastamine lokaalpopulatsioonide tugevdamise ja taas asustamise teel (2006-2010).
Käesolev projekt on esmakordne teaduslik katse taastada ülemaailmselt ohustatud sõnajalaliik, tuginedes eelnenud populatsiooni ökoloogia ja struktuuri uurimise tulemustele (Aguraiuja, 2005). Senine uurimistöö kinnitab, et Diellia pallida omab taastumiseks nii bioloogilist (Aguraiuja, 2005) kui evolutsioonilist (Schneider et al., 2005) potentsiaali. Hetkel on looduslikke Diellia pallida sõnajalgu teada vaid 13 täiskasvanud isendit. Leviste hulk on piiratud ja varieerub aastati, sest ligi 60% täiskasvanud isenditest häiringu ja stressi tingimustes eoseid ei moodusta.
Käesoleva etapi eesmärgiks on:
1) suurendada isendite arvu erodeerunud eosikute ellu toibutamise ja taas kasvukohale istutamise teel, jätkates samaaegselt liigi paljunemisbioloogia ja populatsiooni dünaamika uurimist;
2) kontrollida kui tulemuslik on antud tingimustes populatsiooni tugevdamine eri aregujärkudes isendite järk-järgulise juurde istutamise teel kasvukohale;
3) kontrollida kui suur on tarastatud aladele (liigi ajaloolise levikuala piires) rajatud katsepopulatsioonide mõju liigi levikule ja sobivate, kuid hetkel tühjade kasvukohtade taas asustumisele;
4) selgitata loodusliku eostepanga kasutamise võimalusi liigi populatsioonide taastamisel.
Käesoleva uurimistöö laiema tähtsusega eesmärgiks on töötada välja meetod samasuguse kasvuvormi ja ökoloogiaga sõnajalgade taastamiseks ja kaitsmiseks. Positiivsete tulemuste korral võib meetodit rakendada teistegi kriitiliselt ohustatud sõnajalaliikide puhul kõikjal, kus kasvukoha tingimuste seisund ja populatsiooni seisund võimaldavad liigi taastumist. Käesolev uurimistöö viiakse läbi teadurite vahelise koostööna (Dr. David A. Burney, Director of Conservation, National Tropical Botanical Garden; Dr. David H. Lorence, Director of Science, National Tropical Botanical Garden, Kauai, USA), järgides rahvusvahelisi juhiseid botaanikaaedade osalemisel taimeliikide säilitamisel ja kaitsmisel (Global Strategy for Plant Conservation, Botanical Gardens Conservation Strategy (Heywood, 1989).
Kirjandus:
Aguraiuja, R. 2001. Population status of five Hawaiian endemic taxa within the genus Diellia (Aspleniaceae). CBM:s Skriftserie 3: 7-24.
Aguraiuja, R. and Wood, K. R. 2002. The critically endangered endemic fern genus Diellia Brack. in Hawaii: its population structure and distribution. Fern Gaz. 16: 6–8.
Aguraiuja, R. and Wood, K. R. 2003. Diellia mannii (D. C. Eaton) Robins. (Aspleniaceae) rediscovered in Hawaii. Am. Fern J. 93: 154–156.
Aguraiuja, R., Moora, M. and M. Zobel. 2004. Population stage structure of Hawaiian endemic fern taxa of Diellia (Aspleniaceae): implications for monitoring and regional dynamics. Can. J. Bot. 82: 1438–1445.
Aguraiuja, R. 2005. Hawaiian endemic fern lineage Diellia (Aspleniaceae): distribution, population structure and ecology. Dissertationes Biologicae Universitatis Tartuensis 112. Tartu University Press. 111p.
Schneider, H., Ranker, T., Russell S. J., Cranfill, R., Geiger, J. M. O., Aguraiuja, R., Wood, K.R., Grundmann, M., Kloberdanz, K. and Vogel, J. C. 2005. Origin of the endemic fern genus Diellia coincides with the renewal of Hawaiian terrestrial life in the Miocene. Proc. R..Soc.B. 272: 455–460.
Aguraiuja, R. 2006. Diellia mannii (D.C. Eaton) Robins. (Aspleniaceae) – taasleitud haruldane sõnajalg. Tallinna Botaanikaaia uurimused VI. Taim ja inimene. 45 aastat Tallinna Botaanikaaeda: 28-31.
10.06
Tallinna Botaanikaaed ja Eesti Kunstimuuseum Kumu alustavad 10. juunist Kumu näituse Aedade järele...
Telli teavitus Tallinna Botaanikaaia uudistest ja üritustest oma e-mailile.
Tallinna Botaanikaaed
Kloostrimetsa tee 52
11913, Tallinn, Estonia